Orienteerumine on spordiala, kus võistleja kaardi ja kompassi abil läbib võimalikult kiiresti maastikule paigutatud kontrollpunktid. Maastikule on paigutatud kontrollpunktid ja orienteeruja peab ettenähtud järjekorras läbima kontrollpunktid (KP). Kaardile on kontrollpunkt märgitud ringiga, ringi keskpunkt näitab KP asukohta. Asukoha täpsustamiseks on kaardile trükitud legend, kus kirjeldatakse sümbolites täpsemalt KP asukohta (näiteks: idapoolne sooke; teede rist; kivi 2m vms). Igal kontrollpunktil on tunnusnumber (numbrid algavad 31st) ja võistleja peab tegema märke õiges kaardile kantud KPs. Tänapäeval kasutatakse märke tegemiseks elektroonilist märkesüsteemi, Eestis on kasutusel SPORTident märkesüsteem. Vaata ka orienteerumise õppevideoid ning 2019.a kevadel EOK orienteerumise teemakuu raames tehtud orienteerumisteemalisi videointervjuusid.

Heading H1

Heading H2

Heading H3

Heading H4

Heading H5

Heading H6

Mida on vaja orienteerumiseks?

Orienteerumise harrastamiseks ei ole vaja teha suuri investeeringuid varustusse. Alustaja võib riietuda jooksmiseks sobilike riietega, mis ei võtaks väga vett sisse ja ei jääks okstesse kinni. Jalanõud võiksid olla sobivad maastikul jooksmiseks. Müüakse ka eririietust mis on mõeldud metsas jooksmiseks. Kui alaga tegeleda juba tihedamalt, on soovitav soetada spetsiaalsed orienteerumise jaoks mõeldud jalanuõud – need ei ima vett sisse ja omavad paksemat libisemisvastast talda. Osadel mudelitel on väikesed “naelad” all. Orienteerumiseks on vajalik kompass. Kompasse on 2 tüüpi – nn. plaadi kompass või pöidla otsa käiv pöidla kompass. Orienteerumises kasutatakse märgete tegemiseks ja ajavõtuks spetsiaalset näpu otsa käivat kiipi – SPORTident kaarti ehk SI-kaarti (või ka SI-pulk). SI-kaarti saab rentida korraldajalt (rendi hind on vahemikus 1-2 €) või soetada endale isiklik kaart. SI kaartide hinnad on sõltuvalt mudelist 28-66 € vahel. Orienteerumiseks vajalikku spetsiaalseid riideid, kompasse, jalanõusid saab osta o-kaupadega tegelevatest firmadest, nende nimekiri on siin.

Kus saab orienteeruda?

Üle Eesti toimuvad orienteerumispäevakud, mis – tavaliselt mingil kindla nädalapäeva õhtul linna lähistel toimuvad orienteerumisüritused. Orienteerumispäevakutel pakutakse erineva tasemega radu igale eale ja tasemele. Päevakutel osalemiseks ei ole vaja eelregistreeruda, piisab kui minna väljakuulutatud ajavahemikuks kohale ja kohapeal tasuda stardimaks (oleneb vanusest ja päevakust on stardimaksu suurus alates tasuta stardikorrast kuni 5 euroni). Koondarvestuse saamiseks kasutatakse üle Eesti ühtset koodisüsteemi – EOLi koodi. EOLi koodi saad võtta päevaku korraldajalt või tellida EOLi koduleheküljelt. Päevakute kalenderplaan, kodukord ja info on leitav RMK Eestimaa orienteerumispäevakute kodulehelt. Nädalavahetustel toimuvad suuremad võistlused. Võistlused on ära toodud EOLi kalenderplaanis. Kõik võivad nendel osaleda, kuid tavaliselt enne on vaja võistlustele eelnevalt registreeruda.

Märkesüsteemid

Tänapäeva orienteerumises kasutatakse elektroonilist märkesüsteemi. Eestis ja enamikes riikides kasutatakse SPORTident (lühendina SI) märkesüsteemi. Loe pikemalt SI-märkesüsteemi kasutamisest siit.

Õppematerjalid ja viited

Kogum orienteerumise õppematerjale:

• Orienteerumise õppevideod
• Õpetajate ja treenerite koolitus – ORIENTEERUMINE (PDF 42MB!)
• Õpime orienteeruma – Orienteerumine kooli õppekavas. Anne ja Erik Keerbergi poolt koostatud abimaterjali kooli kehalise kasvatuse õpetajatele, mis sobib aga ka alustajatele.
• Orienteerumisest vikipeedias.
• Orienteerumiskaardi leppemärgid
• Piltlegendide selgitus (pdf)
  • sdfsdfsdfsdf
  • sdfsdfsdfsdfsdf. ssdfsfsdfsdf
  • sdfsdfsdfsdf sdfsdfsdf sdfsdf
  • sdfsdfsdfsdfsdf
  • sdfsdfsddfsd sdfsdfsd sdfsdfsdf sdfsdf
• Piltlegendi sümbolite seletus
• Ingliskeelne lühike ülevaade orienteerumisest (Silva 1-2-3)
• Orienteerumisest iseõppijatele – Tarmo Klaari poolt kirjutatud raamat orienteerumisest alustajatele.

Tsitaat

Orienteerumine on spordiala, kus võistleja kaardi ja kompassi abil läbib võimalikult kiiresti maastikule paigutatud kontrollpunktid. Mait Tõnisson (EOL rajameister)

Mängud

Kõige lihtsam on õppida läbi mängimise. Ka orienteerumist on võimalik õppida mängides. Selleks on loodud mitmeid arvutiprogramme. Allpool valik mõningatest o-teemalistest mängudest:

• MOBO – mobiiliorienteerumine
• Tunne O-kaardi leppemärke – eestikeelne mäng (test), kus ajapeale tuleb ära märkida 10 o-kaardi leppemärgi nimetus ja kategooria.
• Catching Features – Väga realistlik 3D orienteerumismäng mida kasutavad ka maailma parimad orienteerujad. Võimalik harjutada erinevatel maastikel või võtta osa online võistlustest.
• Suunnistussimulaattori – Soomlaste poolte tehtud realistlik 3D orienteerumissimulaator. Virtuaalsed võistlused.
• Kaardi puzzle – 4×4 ruudustikus kaardi puzzle
• Oriantica – ühe esimese 3D mängu (WinOL) uuem versioon.
• Teeraja-O mäng – üsna realistlik fotodel põhinev teeraja-o mäng/võistlus

Ordered list

1. Küngaste siluetid 1
2. Küngaste siluetid 1
3. Küngaste siluetid 1
4. Küngaste siluetid 1
5. Küngaste siluetid 1

Table Styles

Mingi muu asi veel

Image Gallery

Orienteerumine on spordiala, kus võistleja kaardi ja kompassi abil läbib võimalikult kiiresti maastikule paigutatud kontrollpunktid. Maastikule on paigutatud kontrollpunktid ja orienteeruja peab ettenähtud järjekorras läbima kontrollpunktid (KP).

Orienteerumine on spordiala, kus võistleja kaardi ja kompassi abil läbib võimalikult kiiresti maastikule paigutatud kontrollpunktid. Maastikule on paigutatud kontrollpunktid ja orienteeruja peab ettenähtud järjekorras läbima kontrollpunktid (KP). Kaardile on kontrollpunkt märgitud ringiga, ringi keskpunkt näitab KP asukohta. Asukoha täpsustamiseks on kaardile trükitud legend, kus kirjeldatakse sümbolites täpsemalt KP asukohta (näiteks: idapoolne sooke; teede rist; kivi 2m vms). Igal kontrollpunktil on tunnusnumber (numbrid algavad 31st) ja võistleja peab tegema märke õiges kaardile kantud KPs. Tänapäeval kasutatakse märke tegemiseks elektroonilist märkesüsteemi, Eestis on kasutusel SPORTident märkesüsteem. Orienteerumine on spordiala, kus võistleja kaardi ja kompassi abil läbib võimalikult kiiresti maastikule paigutatud kontrollpunktid. Maastikule on paigutatud kontrollpunktid ja orienteeruja peab ettenähtud järjekorras läbima kontrollpunktid (KP). Kaardile on kontrollpunkt märgitud ringiga, ringi keskpunkt näitab KP asukohta. Asukoha täpsustamiseks on kaardile trükitud legend, kus kirjeldatakse sümbolites täpsemalt KP asukohta (näiteks: idapoolne sooke; teede rist; kivi 2m vms). Igal kontrollpunktil on tunnusnumber (numbrid algavad 31st) ja võistleja peab tegema märke õiges kaardile kantud KPs. Tänapäeval kasutatakse märke tegemiseks elektroonilist märkesüsteemi, Eestis on kasutusel SPORTident märkesüsteem.

Orienteerumine on spordiala, kus võistleja kaardi ja kompassi abil läbib võimalikult kiiresti maastikule paigutatud kontrollpunktid. Maastikule on paigutatud kontrollpunktid ja orienteeruja peab ettenähtud järjekorras läbima kontrollpunktid (KP). Kaardile on kontrollpunkt märgitud ringiga, ringi keskpunkt näitab KP asukohta. Asukoha täpsustamiseks on kaardile trükitud legend, kus kirjeldatakse sümbolites täpsemalt KP asukohta (näiteks: idapoolne sooke; teede rist; kivi 2m vms). Igal kontrollpunktil on tunnusnumber (numbrid algavad 31st) ja võistleja peab tegema märke õiges kaardile kantud KPs. Tänapäeval kasutatakse märke tegemiseks elektroonilist märkesüsteemi, Eestis on kasutusel SPORTident märkesüsteem. Orienteerumine on spordiala, kus võistleja kaardi ja kompassi abil läbib võimalikult kiiresti maastikule paigutatud kontrollpunktid. Maastikule on paigutatud kontrollpunktid ja orienteeruja peab ettenähtud järjekorras läbima kontrollpunktid (KP). Kaardile on kontrollpunkt märgitud ringiga, ringi keskpunkt näitab KP asukohta. Asukoha täpsustamiseks on kaardile trükitud legend, kus kirjeldatakse sümbolites täpsemalt KP asukohta (näiteks: idapoolne sooke; teede rist; kivi 2m vms). Igal kontrollpunktil on tunnusnumber (numbrid algavad 31st) ja võistleja peab tegema märke õiges kaardile kantud KPs. Tänapäeval kasutatakse märke tegemiseks elektroonilist märkesüsteemi, Eestis on kasutusel SPORTident märkesüsteem. Orienteerumine on spordiala, kus võistleja kaardi ja kompassi abil läbib võimalikult kiiresti maastikule paigutatud kontrollpunktid. Maastikule on paigutatud kontrollpunktid ja orienteeruja peab ettenähtud järjekorras läbima kontrollpunktid (KP). Kaardile on kontrollpunkt märgitud ringiga, ringi keskpunkt näitab KP asukohta. Asukoha täpsustamiseks on kaardile trükitud legend, kus kirjeldatakse sümbolites täpsemalt KP asukohta (näiteks: idapoolne sooke; teede rist; kivi 2m vms). Igal kontrollpunktil on tunnusnumber (numbrid algavad 31st) ja võistleja peab tegema märke õiges kaardile kantud KPs. Tänapäeval kasutatakse märke tegemiseks elektroonilist märkesüsteemi, Eestis on kasutusel SPORTident märkesüsteem.

Orienteerumine on spordiala, kus võistleja kaardi ja kompassi abil läbib võimalikult kiiresti maastikule paigutatud kontrollpunktid. Maastikule on paigutatud kontrollpunktid ja orienteeruja peab ettenähtud järjekorras läbima kontrollpunktid (KP). Kaardile on kontrollpunkt märgitud ringiga, ringi keskpunkt näitab KP asukohta. Asukoha täpsustamiseks on kaardile trükitud legend, kus kirjeldatakse sümbolites täpsemalt KP asukohta (näiteks: idapoolne sooke; teede rist; kivi 2m vms). Igal kontrollpunktil on tunnusnumber (numbrid algavad 31st) ja võistleja peab tegema märke õiges kaardile kantud KPs. Tänapäeval kasutatakse märke tegemiseks elektroonilist märkesüsteemi, Eestis on kasutusel SPORTident märkesüsteem. Orienteerumine on spordiala, kus võistleja kaardi ja kompassi abil läbib võimalikult kiiresti maastikule paigutatud kontrollpunktid. Maastikule on paigutatud kontrollpunktid ja orienteeruja peab ettenähtud järjekorras läbima kontrollpunktid (KP). Kaardile on kontrollpunkt märgitud ringiga, ringi keskpunkt näitab KP asukohta. Asukoha täpsustamiseks on kaardile trükitud legend, kus kirjeldatakse sümbolites täpsemalt KP asukohta (näiteks: idapoolne sooke; teede rist; kivi 2m vms). Igal kontrollpunktil on tunnusnumber (numbrid algavad 31st) ja võistleja peab tegema märke õiges kaardile kantud KPs. Tänapäeval kasutatakse märke tegemiseks elektroonilist märkesüsteemi, Eestis on kasutusel SPORTident märkesüsteem.