23.–25. jaanuarini Bulgaarias Kurtovos toimunud suusaorienteerumise veteranide maailmameistrivõistlustel osales Eestist neli naist, kes kolme distantsi peale võitsid ühtekokku üheksa medalit.

Meie veteranvõistlejate kommentaarid:

Jaana Karja (N40, Tartu Katoliku SK, kolm kulda): „Minu jaoks oli tegemist esimese suusaorienteerumise võistlusega väljaspool Eestit ning esmakordne oli ka nii kõrgel merepinnast murdmaasuuskadel võistelda. Avatud maastik ja tehniliselt nõudlikud rajad pakkusid korralikku väljakutset. Esimese päeva sprindi starti läksin mõttega, et saaks vähemalt tulemuse kirja, seega tuli esikoht täieliku üllatusena – algaja õnn. Ka lühiraja starti ei läinud ma võidumõtetega, kuid sealgi jäid bulgaarlannad selja taha. Viimasel päeval peetud tavarajavõistlusele lisas pinget ilmastik, kuid hoolimata kahest korralikust apsakast õnnestus taas konkurentide ees esikoht napsata.“

Ingrit Kala (N55, Värska OK Peko), kes võitis nendelt maailmameistrivõistlustelt kaks kulda (sprindis ja lühirajal) ning ühe hõbemedali (tavarajal), tundis samuti enne võistlust aukartust kõrguse vastu: „Olin esimest korda Bulgaarias ja esimest korda ka nii kõrgel võistlemas. Kartsin, kuidas selline kõrgus sõiduvormile mõjub, aga tegelikult tundsin end täitsa hästi,“ kinnitas ta hiljem. Maailmameistritiitlite võitmisel oli Ingriti sõnul suur roll õigete teevalikute tegemisel, libedatel suuskadel ja veatul sõidul. „Sõita ka jaksasin, ainult viimasel päeval, tavarajal, pidin tunnistama allajäämist Franziskale (Müller). Tegin siis ka ühe vale teevaliku,“ selgitas 2026. aasta kolmekordne veteranide MMi medaliomanik.

Siiri Poopuu (N65, OK JOKA) võitis Bulgaarias kaks medalit – sprindis pronksi ning tavarajal hõbemedali. Oma võistlusjärgses kommentaaris kiitis temagi Bulgaarias valitsenud väga erinevaid ja erilisi olusid: „Ilm oli väga soe ja mõnus, suusatada hea. Näidisrada oli päikseline ning väga-väga libe, kuid võistluste viimane päev, tavarada, väga-väga udune.“ Võistlusrajad olid Siiri hinnangul MMi väärilised, tõusude ja laskumistega, avatud aladel oli hea orienteeruda metsatukkade järgi.

Siiri Poopuu jäi enda esitusega rahule ning tegi pingevabad sõidud. „Kolme distantsi peale tegin kokku umbes kaks-kolm minutit viga.  Ehk teisisõnu: sain hakkama enam-vähem. Võib-olla oleksin saanud natukene kiiremini sõita, aga siis oleks ka võinud eksida rohkem,“ arvas kaks medalit võitnud järvamaalanna.

Saima Värton (N65, OK Põlva Kobras), kes võitis Bulgaarias ühe medali – hõbemedali sprindis, kiitis samuti nauditavaid olusid: mägesid, päikest ja kvaliteetseid radu. Saima tõi välja, et N65 klassis oli viie võrdselt tugeva naise näol medalitele kõva konkurents. „Sprindis õnnestus mul teha rahulik sõit, 1:5000 kaardipilt oli hästi loetav ja see tagas hea tulemuse: vaatasin üks-kaks korda kaardile ja  oligi teevalik selge,“ tunnustas ta kaardi- ja rajameistreid.

Lühirada 1:10 000-mõõtkavaga kaardil seevastu ebaõnnestus tal täielikult. Viimasel distantsil, tavarajal, kasutas Saima rohkelt suusaradade vahele tehtud lõikeid, kus sai lagendikel pehmes lumes ilma kukkumisohuta mäest alla, aga paaril korral ajas lõikamine ka kaardilugemise sassi. Samas raja lõpuosa sujus kenasti ning ta jõudis ka tehtud vigu tagasi sõita.

Fotol Ingrit Kala, Siiri Poopuu ja Saima Värton veteranide MMi medalitega. Foto Doris Kudre