Eesti orienteerujad tähistasid spordiala 100. sünnipäeva
Laupäeval 14. novembril kogunes Eesti orienteerumispere Viljandi Pärimusmuusika Aita, et tähistada piduliku juubeligalaga Eesti orienteerumisspordi 100. aastapäeva ning tunnustada lõppenud hooaja ja terve sajandi silmapaistvamaid tegijaid.
Eesti orienteerumise sünnipäevaks loetakse 19. juunit 1926, mil Pirital Kloostrimetsas toimus esimese üleriigilise Kaitseliidu päeva spordivõistluste raames 4,9 kilomeetri pikkune ja viie kontrollpunktiga orienteerumisjooks. Sajandi jooksul on toonasest esimesest dateeritud võistlusest välja kasvanud üks Eesti armastatumaid ja laiapõhjalisemaid liikumisharrastusi ning edukas võistlusspordiala.
Viljandi Pärimusmuusika Aidas toimunud juubeligalal tehti tagasivaade orienteerumisspordi ja -harrastuse arengule terve sajandi jooksul. Tänati ala arengusse panustanud eestvedajaid, korraldajaid, kaardimeistreid ning vabatahtlikke. Piduliku tunnistuse said ligi kolmkümmend Orienteerumise Kuuluste Halli liiget.
Õhtu lõpetas meeleolukas Eesti orienteerumisharrastuse sajandit kokku võtva raamatu „Kordumatud rajad. Eesti orienteerumise esimene sajand 1926-2026“ esitlus. Ligi 500-leheküljelise raamatu koostas Gunnar Press.
„Sada aastat Eesti orienteerumist on lugu sadadest kaardistajatest, rajameistritest, vabatahtlikest korraldajatest ja sadadest tuhandetest liikumishuvilistest, kes on leidnud tee metsa. Täname kõiki, kes on seda traditsiooni läbi sajandi elus hoidnud ja edasi viinud,“ sõnas Eesti Orienteerumisliidu president Leho Haldna.
Fotogalerii (autor Reigo Teervalt) Viljandi Pärimusmuusika Aidas toimunud hooaja autasustamiselt ja Eesti orienteerumise 100 aasta tähistamiselt 14. novembril 2026.
Eesti orienteerumise 100. aastapäeva gala slaidiprogrammi (ilma liikuvate piltide ja helita) saab järele lehitseda siit.
