vaata täisekraanil

Esimesena esitleme vanimat saadavalolevat orienteerumisteemalist klippi, mida võib leida Eesti rahvusringhäälingu arhiivist – see on 3.35 pikk paraku helitu kokkuvõte 4. Jüriöö jooksust, mis toimus 20. aprillil 1963 Karksi-Nuias. Jüriööjooks – Vikipeedia (Märkus: ERR arhiivis video all olevas tekstis on viga, sest 3. Jüriööjooks toimus 1962.). 

Esimene kõnepidaja selles videos (0.31-0.38) on tolleaegne Jõudi esimeesPeeter Teesalu ja teine kõnepidaja (0.43-0.55) on Uno Semper. Videos minutitel 1.13-1.15 (pärast lõkke süütamist) on näha Karksi ordulinnuse müüre, mis osutab, et võistluskeskus asus linnuse varemete juures.

Osalejatest on ära tuntavad esimese vahetuse lõpetajad Heino Kask (Tööstusprojekt), Toomas Kerem (TPI) ja näha oli ka Tõnu Laja; pärast jooksu lõppu on näha ülikooli rahva hulgast Asta Tingas-Aruja, Tiiu Liblik ja Milvi Pajuste-Kivistik.

Võitjaks tuli Tartu Riikliku Ülikooli III võistkond koosseisus Ustav Mikelsaar, Maire Miljan-Raid, Madis Aruja, Tiiu Liblik ja Arne Kivistik.

Video on olnud eetris 21. aprillil 1963 ehk kohe järgmisel päeval. Mis on tolle aja kohta hea tempo, sest võistlus lõppes öösel ja lint pidi jõudma Tallinna.

Videoklipi tutvustuse faktid on kokku otsinud aprillis 2026 Lauri Leppik ja Tõnu Raid.

————————

Raamatus „50 aastat Jüriöö teatejooksu“ (EOL 2009) on 1963.a võistluse kohta välja toodud kolm kommentaari:

*Karksi-Nuia “Jüriöö jooksu” põhjal selgitati ka esimesed Eesti meistrid teateorienteerumisjooksus.

*Kuigi “Eesti Tööstusprojektil” jõudis kümne parema hulka koguni neli võistkonda, sai Tartu Riiklik Ülikool endale nii Eesti meistritiitli kui ka kolmandat aastat järjest ning seega jäädavalt üldvõitja karika.

*Alates sellest võistlusest on teatevahetuskoht võistluskeskuses ning esimene vahetus lähetatakse rajale ühisstardist.

vaata täisekraanil

Käesolev filmikatke, on filmitud III Hiiumaa lahtistelt karikavõistlustelt 30. augustil 1964 Kassari saarel.

Võistluse peakorraldaja oli Heino Mardiste, kes oli pärast Tartu Ülikooli lõpetamist 1960. aasta sügisel suunatud Hiiumaale ilmajaama tööle.

Heino Mardiste kommenteerib filmilõiku:

Filmis on näha:

Avakaader: ülemises reas seisab vasakult teine Tõnu Raid, tema kõrval (kapuuts peas) Olavi Kärner, paremal allservas valge nokamütsiga Tõnu Laja.

0.12+ Madis Aruja (esiplaanil, baretiga), kaadri vasakul serval Toivo Saue (15a poiss)

0.17+ Heino Kask

0.21+ peakorraldaja Heino Mardiste

0.38+ Maire Jaanre (Lahtmets) joonistab laua taga oma kaardile rada (KP rõngaid)

0.43+ Kohtunikuna on laua taga parempoolne Malle Mardiste. Mallega koos istub laua taga Heltermaa ilmajaama töötaja Kulla Enson.

1.02+ hiidlane Friedrich Seman, kes minu (Heino Mardiste) äramineku järel Hiiumaalt oli enne Toivo Sauet mitme karikavõistluse rajameister.

1.18+ Ants Nõva

1.40+ Fr. Seman – KP läbimise kirjapanek tahvlile: kirja pidi panema enda rinnanumbri), KP järjekorranumbri ja aja kirjutas võistleja omakorda võistluskaardile.

1.52+ Heino Kask (dressipluusi seljal suurelt ETP)

1.57+ Madis Aruja (baretiga)

2.24+ peakorraldaja Heino Mardiste koos võistluste võitja Madis Arujaga

1990. aastal spordimuuseumile koostatud ülevaates Hiiumaa orienteerumisest 1960-1965 kirjutas Heino Mardiste 1964. aasta kohta järgmiselt: „Aasta suurürituseks Hiiumaal kujunesid III karikavõistlused 30. augustil Kassaril. Et võistluste aeg sai valitud nädal pärast Balti matši ja nädal enne Eesti meistrivõistlusi ning mujal vabariigis sel päeval võistlusi ei korraldatud, siis sõitis Hiiumaale peaaegu kogu Eesti paremik. Startis 50 meest ja 29 naist, neist hiidlasi vastavalt 9 ja 4. Kuna Kassari maastik on avatud ja igal pikemal etapil oli KP taga meri vastas, siis läbiti rada kiiresti. Meeste 11 km pikkuse ja 7 KPga raja läbis nende aastate Eesti parim orienteeruja Madis Aruja 58 minutiga. Paariminutiste vahedega järgnesid Vallo Parvi ja Enn Virkus (kõik Tallinnast). Hiidlastest oli edukam 15. koha saanud E. Pisa (1:15.42). Naiste rajal (5,9 km ja 4 KP) olid kolm esimest Kai Rüüt (39,27), Evika Eisen (mõlemad Tallinnast, 44.30) ja Anne Oolmets (Kärdla keskkool, 45.55). Edukamad vistkonnad olid TPI, EPA, ETKVL Tallinna Spordiklubi ja Kärdla keskkool. Külalisvõistlejad said seekord tunda ka hiidlaste meretaguse elu pahukülge. Tugeva tormi tõttu praam Heltermaalt ei väljunud ja võistlusjärgne öö tuli neil mööda saata Heltermaal kas ilmajaamas, sadamas, laeval või talulakas.“

2026.a lisab Heino Mardiste: „See võistlus jäi paljudele meelde, sest üle 60 inimese jäi ööseks Heltermaale. Enamik neist pidi järgmisel hommikul tööle minema, aga esimene laev väljus Heltermaalt kell 8. Suur mure oli söögipuudus. Õhtul ühtki poodi lahti ei olnud.Meile jäi ööseks pea paarkümmend inimest. Keetsime neile pajatäie juurikasuppi. Osa käis laevameestelt leiba nurumas.“

Arhiivilõiku tervikuna kommenteerib Heino järgmiselt: „Tore katke. Meil telekat (1964. aasta augustis) ei olnud (elekter tuli Heltermaale 1964) ja nüüd näeme seda esimest korda. Filmis on näha, et oli väga kõva tuul. Vist sellepärast oli finiš majas sees.“ Ja veel ajastuga seotud asjaolusid: “Sel ajal oli Hiiumaa piiritsoonis, kuhu pääses vaid erilubadega. Enamik võttis vist ühise asutuse komandeeringu, kuhu pandi miilitsas lubav tempel. Üksikult tulijatele saatsime kohaliku võimu kinnitatud küllakutse, mille alusel sai ta miilitsast vastava loa. Et nädalavahetusel oli praamiliiklus hõre, siis pidid võistlejad saarele tulema juba eelmisel päeval.”
Meenutab Malle Mardiste: “Sel õhtul oli Heltermaa endises koolimajas rändkino, näidati samal aastal valminud filmi “Põrgupõhja uus Vanapagan”, mida paljud orienteerujad ja meie vaatamas käisime.”

Toivo Saue: „Olin siis 15 aastat vana.  Sain võistlusel 31. koha. Samast aastast loen ennast orienteerujaks, hakkasin treeningpäevikut pidama.“

Võistlusest tegi Heino Mardiste Haapsalu ajalehes “Töörahva Lipp” (Hiiumaa leht pandi 1962 kinni) järgmise kokkuvõtte: “”Orienteerujad Kassari saarel“: Kassari saar oma vaatamisväärsustega on sihtkohaks paljudele ekskursioonidele. Möödunud pühapäevaks kogunes saarele orienteerujaid mitte ainult Hiiumaalt, vaid ka Tallinnast, Tartust ning Harju ja Paide rajoonist. Osavõtjate keskmine spordijärk oli kõrge: startis 15 I [sel ajal kõrgeim] ja 34 II järgu orienteerujat, nende hulgas kolm mullust NSV Liidu meistrit – Madis Aruja, Maire Miljan [nüüd Raid] ja Maire Jaanre [Lahtmets].

29 naisest läbis 6 km pikkuse nelja kontrollpunktiga raja kõige kiiremini TPI üliõpilane Kai Rüüt (39.27). Kassaris täitis ta esmakordselt I spordijärgu orienteerumises. Teine oli samuti tallinlanna Evika Eisen (44.30). Hooletus kaardi jälgimisel jättis oma kodusaarel võistleva Anne Oolmetsa kolmandaks (45.55). Oodatust nõrgemini esinesid M. Miljan ja M. Jaanre, kes jäid vastavalt 14. ja 22. kohale.

Väga tugeva jooksu tegid mehed. Võitjal M. Arujal Tallinnast kulus linnulennult 11,5 km pikkuse 7 kontrollpunktiga raja läbimiseks 58 minutit. 50 startinud mehest olid hiidlastest paremad: 15. Eelar Pisa (1:15.42), 17. Avo Saue (1:17.43) ja 19. Harry Murula (1:22.44). Küllaltki head tagajärjed meesvõistlejate kõrget taset arvestades.
Võistkondlikult saavutas esikoha TPI, järgnesid EPA, ETKVL-i Tallinna Spordiklubi ja Kärdla Keskkool. Hiiumaa haridustöötajate võistkond jäi kahendaks.”

1964. aasta võistluste kaart naiste ja meeste raja punktidega