Filmiarhiiv
Eestis orienteerumise harrastamise 100. aastat tähistades tõstame sel aastal esile vanu videoklippe orienteerumisest.
IV Jüriööjooks 20. aprillil 1963 Karski-Nuias
Esimesena esitleme vanimat saadavalolevat orienteerumisteemalist klippi, mida võib leida Eesti rahvusringhäälingu arhiivist – see on 3.35 pikk paraku helitu kokkuvõte 4. Jüriöö jooksust, mis toimus 20. aprillil 1963 Karksi-Nuias. Jüriööjooks - Vikipeedia (Märkus: ERR arhiivis video all olevas tekstis on viga, sest 3. Jüriööjooks toimus 1962.).
Esimene kõnepidaja selles videos (0.31-0.38) on tolleaegne Jõudi esimeesPeeter Teesalu ja teine kõnepidaja (0.43-0.55) on Uno Semper. Videos minutitel 1.13-1.15 (pärast lõkke süütamist) on näha Karksi ordulinnuse müüre, mis osutab, et võistluskeskus asus linnuse varemete juures.
Osalejatest on ära tuntavad esimese vahetuse lõpetajad Heino Kask (Tööstusprojekt), Toomas Kerem (TPI) ja näha oli ka Tõnu Laja; pärast jooksu lõppu on näha ülikooli rahva hulgast Asta Tingas-Aruja, Tiiu Liblik ja Milvi Pajuste-Kivistik.
Võitjaks tuli Tartu Riikliku Ülikooli III võistkond koosseisus Ustav Mikelsaar, Maire Miljan-Raid, Madis Aruja, Tiiu Liblik ja Arne Kivistik.
Video on olnud eetris 21. aprillil 1963 ehk kohe järgmisel päeval. Mis on tolle aja kohta hea tempo, sest võistlus lõppes öösel ja lint pidi jõudma Tallinna.
Videoklipi tutvustuse faktid on kokku otsinud aprillis 2026 Lauri Leppik ja Tõnu Raid.
------------------------
Raamatus „50 aastat Jüriöö teatejooksu“ (EOL 2009) on 1963.a võistluse kohta välja toodud kolm kommentaari:
*Karksi-Nuia "Jüriöö jooksu" põhjal selgitati ka esimesed Eesti meistrid teateorienteerumisjooksus.
*Kuigi "Eesti Tööstusprojektil" jõudis kümne parema hulka koguni neli võistkonda, sai Tartu Riiklik Ülikool endale nii Eesti meistritiitli kui ka kolmandat aastat järjest ning seega jäädavalt üldvõitja karika.
*Alates sellest võistlusest on teatevahetuskoht võistluskeskuses ning esimene vahetus lähetatakse rajale ühisstardist.
Spordimärkmik. Orienteerumisvõistlus (1964)
Käesolev filmikatke, on filmitud III Hiiumaa lahtistelt karikavõistlustelt 30. augustil 1964 Kassari saarel.
Võistluse peakorraldaja oli Heino Mardiste, kes oli pärast Tartu Ülikooli lõpetamist 1960. aasta sügisel suunatud Hiiumaale ilmajaama tööle.
Heino Mardiste kommenteerib filmilõiku:
Filmis on näha:
Avakaader: ülemises reas seisab vasakult teine Tõnu Raid, tema kõrval (kapuuts peas) Olavi Kärner, paremal allservas valge nokamütsiga Tõnu Laja.
0.12+ Madis Aruja (esiplaanil, baretiga), kaadri vasakul serval Toivo Saue (15a poiss)
0.17+ Heino Kask
0.21+ peakorraldaja Heino Mardiste
0.38+ Maire Jaanre (Lahtmets) joonistab laua taga oma kaardile rada (KP rõngaid)
0.43+ Kohtunikuna on laua taga parempoolne Malle Mardiste. Mallega koos istub laua taga Heltermaa ilmajaama töötaja Kulla Enson.
1.02+ hiidlane Friedrich Seman, kes minu (Heino Mardiste) äramineku järel Hiiumaalt oli enne Toivo Sauet mitme karikavõistluse rajameister.
1.18+ Ants Nõva
1.40+ Fr. Seman - KP läbimise kirjapanek tahvlile: kirja pidi panema enda rinnanumbri), KP järjekorranumbri ja aja kirjutas võistleja omakorda võistluskaardile.
1.52+ Heino Kask (dressipluusi seljal suurelt ETP)
1.57+ Madis Aruja (baretiga)
2.24+ peakorraldaja Heino Mardiste koos võistluste võitja Madis Arujaga
1990. aastal spordimuuseumile koostatud ülevaates Hiiumaa orienteerumisest 1960-1965 kirjutas Heino Mardiste 1964. aasta kohta järgmiselt: „Aasta suurürituseks Hiiumaal kujunesid III karikavõistlused 30. augustil Kassaril. Et võistluste aeg sai valitud nädal pärast Balti matši ja nädal enne Eesti meistrivõistlusi ning mujal vabariigis sel päeval võistlusi ei korraldatud, siis sõitis Hiiumaale peaaegu kogu Eesti paremik. Startis 50 meest ja 29 naist, neist hiidlasi vastavalt 9 ja 4. Kuna Kassari maastik on avatud ja igal pikemal etapil oli KP taga meri vastas, siis läbiti rada kiiresti. Meeste 11 km pikkuse ja 7 KPga raja läbis nende aastate Eesti parim orienteeruja Madis Aruja 58 minutiga. Paariminutiste vahedega järgnesid Vallo Parvi ja Enn Virkus (kõik Tallinnast). Hiidlastest oli edukam 15. koha saanud E. Pisa (1:15.42). Naiste rajal (5,9 km ja 4 KP) olid kolm esimest Kai Rüüt (39,27), Evika Eisen (mõlemad Tallinnast, 44.30) ja Anne Oolmets (Kärdla keskkool, 45.55). Edukamad vistkonnad olid TPI, EPA, ETKVL Tallinna Spordiklubi ja Kärdla keskkool. Külalisvõistlejad said seekord tunda ka hiidlaste meretaguse elu pahukülge. Tugeva tormi tõttu praam Heltermaalt ei väljunud ja võistlusjärgne öö tuli neil mööda saata Heltermaal kas ilmajaamas, sadamas, laeval või talulakas.“
2026.a lisab Heino Mardiste: „See võistlus jäi paljudele meelde, sest üle 60 inimese jäi ööseks Heltermaale. Enamik neist pidi järgmisel hommikul tööle minema, aga esimene laev väljus Heltermaalt kell 8. Suur mure oli söögipuudus. Õhtul ühtki poodi lahti ei olnud.Meile jäi ööseks pea paarkümmend inimest. Keetsime neile pajatäie juurikasuppi. Osa käis laevameestelt leiba nurumas.“
Arhiivilõiku tervikuna kommenteerib Heino järgmiselt: „Tore katke. Meil telekat (1964. aasta augustis) ei olnud (elekter tuli Heltermaale 1964) ja nüüd näeme seda esimest korda. Filmis on näha, et oli väga kõva tuul. Vist sellepärast oli finiš majas sees.“ Ja veel ajastuga seotud asjaolusid: "Sel ajal oli Hiiumaa piiritsoonis, kuhu pääses vaid erilubadega. Enamik võttis vist ühise asutuse komandeeringu, kuhu pandi miilitsas lubav tempel. Üksikult tulijatele saatsime kohaliku võimu kinnitatud küllakutse, mille alusel sai ta miilitsast vastava loa. Et nädalavahetusel oli praamiliiklus hõre, siis pidid võistlejad saarele tulema juba eelmisel päeval."
Meenutab Malle Mardiste: "Sel õhtul oli Heltermaa endises koolimajas rändkino, näidati samal aastal valminud filmi "Põrgupõhja uus Vanapagan", mida paljud orienteerujad ja meie vaatamas käisime."
Toivo Saue: „Olin siis 15 aastat vana. Sain võistlusel 31. koha. Samast aastast loen ennast orienteerujaks, hakkasin treeningpäevikut pidama.“
Võistlusest tegi Heino Mardiste Haapsalu ajalehes "Töörahva Lipp" (Hiiumaa leht pandi 1962 kinni) järgmise kokkuvõtte: ""Orienteerujad Kassari saarel": Kassari saar oma vaatamisväärsustega on sihtkohaks paljudele ekskursioonidele. Möödunud pühapäevaks kogunes saarele orienteerujaid mitte ainult Hiiumaalt, vaid ka Tallinnast, Tartust ning Harju ja Paide rajoonist. Osavõtjate keskmine spordijärk oli kõrge: startis 15 I [sel ajal kõrgeim] ja 34 II järgu orienteerujat, nende hulgas kolm mullust NSV Liidu meistrit - Madis Aruja, Maire Miljan [nüüd Raid] ja Maire Jaanre [Lahtmets].
29 naisest läbis 6 km pikkuse nelja kontrollpunktiga raja kõige kiiremini TPI üliõpilane Kai Rüüt (39.27). Kassaris täitis ta esmakordselt I spordijärgu orienteerumises. Teine oli samuti tallinlanna Evika Eisen (44.30). Hooletus kaardi jälgimisel jättis oma kodusaarel võistleva Anne Oolmetsa kolmandaks (45.55). Oodatust nõrgemini esinesid M. Miljan ja M. Jaanre, kes jäid vastavalt 14. ja 22. kohale.
Väga tugeva jooksu tegid mehed. Võitjal M. Arujal Tallinnast kulus linnulennult 11,5 km pikkuse 7 kontrollpunktiga raja läbimiseks 58 minutit. 50 startinud mehest olid hiidlastest paremad: 15. Eelar Pisa (1:15.42), 17. Avo Saue (1:17.43) ja 19. Harry Murula (1:22.44). Küllaltki head tagajärjed meesvõistlejate kõrget taset arvestades.
Võistkondlikult saavutas esikoha TPI, järgnesid EPA, ETKVL-i Tallinna Spordiklubi ja Kärdla Keskkool. Hiiumaa haridustöötajate võistkond jäi kahendaks."
1964. aasta võistluste kaart naiste ja meeste raja punktidega
Jüriööjooks 2 (1965)
Heino Mardiste meenutab:
Tõrvikurongkäik Tõrva keskkooli juurest Helme lossivaremete juurde oli nelja kilomeetri pikkune.
Pange tähele tolleaegset riietust ja varustust. Rongkäigus kanti mantleid (jope oli nõukogude inimestele tundmatu), naised jooksid pearätiga. Taskulamp oli nagu seasilm.
Vähemalt kahel osalejal on näha pealamp. Neid otsmikulampe tehti ise. Hiina ümara kahe patareiga lambilt lõigati reflektori ots koos jätkuva plekiribadega. Viimastesse tehti auk ja pandi kumm läbi, et pähe kinnitada. Patarei oli taskus, sealt juhe lampi külge. Vähemalt minul oli selline.
Isikliku repliigi korras täiendab Heino Mardiste: Hästi esines kolmandas vahetuses hiidlane Ermo Voole, kes saavutas etapil 9. aja ja edestas mitmekordset Eesti meistrit Madis Arujat 6 minutiga ja tõstis saare võistkonna kolmandale kohale. Spordileht kirjutas aga: „Tublilt jooksis NSV Liidu meister M. Aruja, kes tõi Harju „Jõu“ teisele kohale ja hiidlaste orienteerumisentusiast H. Mardiste, tuues saare võistkonna kuuendalt kohalt kolmandaks“.
Korrespondent ei tulnud vist selle pealegi, et Hiiumaalt võiks ka mõni teine hästi esineda. Muuseas, eelmisel aastal võitis Voole koolinoorte meistrivõistlustel valikorienteerumises hõbemedali ja tuli Eesti meistriks teateorienteerumises koos Avo Saue ja Raivo Kimberiga.
Filmilõigust tundis H. Mardiste ära järgmised osalejad:
1.02 Tõrva linna täitevkomitee esimees (tänapäevases mõistes = linnapea) Jaan Ahero avakõnet pidamas
1.10 6. Jüriööjooksu peakorraldaja Endel Tuul (kümne Jüriööjooksu peakorraldaja perioodil 1960-1970)
1.13 Heino Kask spordiühing Jõud lippu heiskamas
1.28 Rein Välba
1.30 Tõnu Laja
1.51 keskel Enno Lelumees
2.11-2.22 I etapi 10minutise eduga võitja Enno Lelumees, rinnanumber tuli edasi anda järgmisele võistlejale, oli suur pusimine
2.33 Ants Nõva
2.35 vasakul Uno Semper
2.43-2.52 võitja Heino Kask (Eesti Tööstusprojekt – peale Heino Kase olid võitjavõistkonnas Enn Virkus, Maie Varrik, Rein Tõnuri ja Mare Maripuu)
Raamatus „50 aastat Jüriöö teatejooksu“ (EOL 2009) on 1965.a võistluse kohta välja toodud kolm kommentaari:
- Helme lossivaremetes osales 99 võistkonda 490 orienteerujaga ja seal kasutati esmakordselt startijate hajutamist: I etapil lubati KP-sid läbida vabas järjekorras.
- Helmest on pärit kõige ülekaalukam avaetapi võit - Enno Lelumees edestas teisena teatevahetuspaika jõudnut 9 minuti ja 57 sekundiga.
- Võitjaks tulnud "Eesti tööstusprojekti" võistkond kaotas I etapi järel liidritele rekordilised 48 minutit ja 32 sekundit. (!)
WOC 2017 sprint
Sanderi kuldne finiš (Üliõpilaste MMi lühirada Eestis Pranglis 1. augustil 2008, finišisirgel Sander Vaher)
Koolinoorte orienteerumisvõistlus Viljandis (1965)
Tiiu Kaasik: „Laste juhendaja on Heino Karus, kes oli minu klassijuhataja ja viis mind viiendas klassis orienteeruma. Ruudulises pluusis olen mina (Tiiu Kaasik). Ma ei mäleta sellest orienteerumist suurt midagi. Nii nagu Rakke ja Viljandi õpilased käisid jooksmas, nii ka meie, Rakvere kooli omad.“
Kaitseliidu IV spordipäevade orienteerumisvõistlus (1929)
Esimesed (dokumenteeritud) üle-eestilised orienteerumisvõistlused toimusid 19. juunil 1926. aastal Pirital Kloostrimetsas üleriigiliste Kaitseliidu päevade spordivõistluste raames. Üleriigilisi Kaitseliidu spordivõistlusi peeti ka järgnevatel aastatel, mille raames oli alati ka orienteerumisjooks.
Eesti Filmi Andmebaasis on filmilindile jäädvustatud kokkuvõte 1929. aastal peetud IV Kaitseliidu päevadest Tallinnas. Orienteerumise lõik (toimus Pääsküla lähistel) on filmis 7.04 - 8.17, muuhulgas on näha ka orienteerumisjooksu võitjat 21-aastast Osvald Nappust, kes annab ka intervjuud (kahjuks pole filmi heli taas säilinud): Eesti Filmi Andmebaas: „IV Kaitseliidu päev Tallinnas ja Kaitseliidu suvelaagrid“ (1929)
Osvald Nappus (9.4.1908- 11.12.1946 Norillag, Krasnojarski krai) võitis Kaitseliidu päevade orienteerumisjooksu kahel järjestikusel aastal, Pärnu lähedal Reiu jõe ääres 1928 ja Tallinna serval Pääskülas 1929. Auhinnaks sai ta Estonia kontserdisaalis peetud autasustamisel graveeritud karika, mis on tema perekonnal siiani alles.
Ajaleht Eesti Spordileht, nr. 25, 6. juuli 1929 kirjutab artiklis „17 uut Kaitseliidu rekordi“ järgmiselt: „26.-28. juunini peeti Tallinnas jälle korralisi üleriiklisi Kaitseliidu spordipäevi, millised arvult neljandad.
Osavõtjate üldarv ulatus 1700, neist ligi 700 võttis osa kergejõustiku ja sõjalise iseloomuga võistlusist ning 300 laskurit. Võistluste kava oli õige laialdaseks paisunud, nii et konkurents kees varahommikust hiljaõhtuni.
Võistluskavas oli puhtsõjalisi, puhtsportlisi ja ka mitmesuguseid kombineeritud võistlusi, nii et pea igale kaitseliitlasele oleks leidunud midagi, millest osa võtta. Nii arvukas konkurents näitab, et kaitseliitlaste peres huvi spordi vastu elav on ja sealt suurt ja tüsedat tööd spordi alal võib oodata. Hoog on suur ja seda kannustavad omaltpoolt kõrgeväärtuslikud rändauhinnad. /-/ Võistlusil oli võimalus seekord näha ka niisuguste nurkade sportlasi, keda seni muidu ühegi palvega ei olnud suudetud Tallinna tuua. On tähendada Valga, Viru, Võru, Pärnu, Pärnumaa ja Viljandi sportlasi. Nende hulgas oli nigelaid, keskpäraseid, kuid ka sarnaseid tüsedaid ande, kellest aasta kolme-nelja pärast võiks välismaa oludes kuulsusi tõusta./-/
Võistluse tehnilised tagajärjed: /-/ Orienteerimisjooks. See ala lavastati Pääsküla läheduses. Võitis teistkordselt Osvald Nappus, Tallinn, 29.13. 2. Albert Silbergleich, Tartu, 32.25. 3. Endel Eikand, Tallinn, 32.48. 4. Eduard Teinburg, Tallinn, 32.49.
5. Robert Silvester, Narva, 33.53.
Eesti Spordileht nr 25, 6. juuli 1929: „17 uut Kaitseliidu rekordi“ (DIGAR)
Ajaleht „Kaitse Kodu“ 1929. aasta number 27-28 kirjutab neljal lehel (lk 791-794) samuti Kaitseliidupäeva spordivõistlustest ja ära on trükitud ka pikem orienteerumisvõistluste protokoll:
Kaitseliidu kehalise kasvatuse alal on möödunud jälle üks kilomeetripost, kust rahuldustundega tagasi võime pilku heita käidud tee ja tehtud töö peale. Kaitseliidupäeva võistlustel selgub, kuivõrd malevad on endid aasta jooksul ette valmistanud, kuivõrd organiseeritult nad võistlusväljale ilmuvad. Kui 1926. a., s. o. esimesel kaitseliidupäeval, Tallinnas nägime võistlejate ridades peaasjaliselt nimekaid Eesti sportlasi, siis nüüd kolme aasta järele on lugu ümberpöördult. Enamuses on võistlustele ilmunud noored, tundmatud nimed. Sellest järeldame sportlaspere juurekasvu, mida igati tervitama peab. Rõõmustavaks nähtuseks on, et juurekasv ei ole mitte üksnes linna malevates, vaid ka maa üksustes. Nii näit. kui Tartumaa malev 1928. a. esines 30 võistlejaga, siis käesoleval aastal oli see arv paisunud 50 peale, Harju malevas 29 pealt 49 peale, Pärnumaa malevas 36 pealt 50 peale jne.
Kaitseliidupäeva võistlejate üldarv näitab iga aasta juurekasvu 300—400 sportlase võrra. Ka võistluste tulemused ei jäta midagi soovida. Terve rida uusi parimaid saavutusi, rekorde, tähendab sportliku tasapinna tõusu. /-/
Naised tollal orienteerumist ei harrastanud: „Esmakordselt esines ka naiskodukaitse rahvatantsudes, võimlemises ja võrkpallimängus.“ /-/
Tulemuste all on orienteerumisjooks ära toodud sõjalise iseloomuga võistluste alamjaotuses:
Kaitseliidupäeva võistluste üksikasjalised tagajärjed: /-/
Sõjalise isel. võistlused
Orienteerimisjooks.
1. Nappus, Osvald — Tallinna malevast 29.13
2. Silbergleich, Albert — Tartu malevast 32.25
3. Rikkand, Endel — Tallinna malevast 32.48
4. Teinburg, Eduard — Tallinna malevast 32.49
5. Silvester, Robert — Narva malevast 33.35
6. Šönfeldt, Herman — Tallinna malevast 34.27
7. Leist, Karl — Tallinna malevast 34.29
8. Laas, Mihkel — Pärnu malevast 34.29
9. Kallmann, Jaan — Pärnu malevast 35.33
10. Kink, Artur — Tartu malevast 39.50
Kaitse Kodu! 1929, nr 27–28 (DIGAR)
Osvald Nappuse poeg Tiit Nappus (snd 1945) kirjutas oma e-kirjas (2. juunil 2026) lisaks:
„Topelt-tseremoonia: 1929. aasta juuni lõpus peeti Tallinnas paralleelselt Rootsi kuninga visiidiga ka Kaitseliidu üleriiklikke spordipäevi (osales ligi 1700 kaitseliitlast ja püstitati 17 uut rekordit). Kuna mõlemad üritused olid seotud Kaitseliiduga (Kotkarist oli asutamisel just Kaitseliidu teenetemärgina), otsustati spordipäevade ametlik lõpetamine ja auhindade jagamine viia läbi koos Kotkaristi asutamise aktusega Estonia teatris.
Spordipäevade esikohtade autasustamine: Kohe pärast teenetemärkide üleandmist algas spordivõitjate austamine. Estonia lavale kutsuti parimad kaitseliitlastest sportlased ja kütid, nende hulgas oli ka Osvald Nappus kellele anti jäädavalt orienteerumisjooksu võidukarikas. Karikas on tänaseni säilinud, see on hoiul Matti Nappuse erakogus.
Lisatud piltidel võidukarikas ja karika hõbeplaadil kiri KL Orient. jooks I koht 26. juuni 1929.a.“
Ilvesteade Viljandimaal Holstres (1982).
Pikem versioon ERR arhiivis (12.21, esmaeeter 14. august 1982):
Ilvesteade 1982 ca 10-minutiline lühifilm (värviline ja heliga!). Tekst Lembitu Kuuse.
Korraldaja, OK Ilvese kodulehel on selle võistluse kohta järgmine info ja meenutused: 1982.a. IV- IlVESTEADE. Holstre. 578 võistkonda, 1763 osalejat. Võitjad: Riia ASK I (Sarmite Gabrane (Sild), Alida Zukule, Iveta Oša) ja Eesti Jõud (Nikolai Järveoja, Johannes Tasa, Maldon Ots).
Peakorraldaja Arvo Kivikas: "See oli närvesöövaim Ilvesteade. Vahetult enne võistlust osutus, et sellel pole Viljandi parteikomitee esimese sekretäri heakskiitu. Ei lugenud, et üritus oli aegsasti kooskõlastatud ja heaks kiidetud kohalikus täitevkomitees. Kuna parteisekretär tundis end kõrvalejäetuna, siis säärane isetegevus näis mõeldamatu. Ilvesteate ärajätmine oleks aga toonud klubile täieliku majandusliku ja moraalse krahhi- võistlejad Kaug-Idast alates olid juba teele asunud, kaardid ja atribuutika trükitud, toit varutud. Tuli jälle abipalvega pöörduda kõrgete ametnikute poole, õnneks spordiühingu "Kalev" ja paljude heasoovlike inimeste abiga saadi vajalik nõusolek."
Võistlusrade kandmisel kaartidele toimus oluline läbimurre: "Korraldajad aga pääsesid sellisest aeganõudvast ja vigadeohtu kandvast tegevusest nagu tuhandetele kaartidele käsitsi radade tsirkimine. Kasutusele võeti Eestis uudne radade pealetrükkimise masin, mida osadeks lahtivõetuna Rootsi orienteerumissõprade poolt salakaubana toodi üle lahe. Trükiseadmeid NLiidu kodanikul ei tohtinud olla."
Arvo Kivikas: "Tol ajal tohtisid välismaa orienteerujad treenida ja võistelda ainult kahel Eesti maastikul- Harku rabas ja Pirital. Nii jäi trükimasina toonud rootslastel Ilvesteade radade headus proovimata. Ometi oli välismaalastel huvi nõukogude eksootikat proovida. Moskvalased kutsusid 1982.aastal vahetussportlastena Ilvesteatele Tšehhoslovakkia orienteerujaid, kes aga saabusid turistiviisaga ja tohtisid viibida ainult Viljandi linnas. Esimese päeva rajad said läbi joostud, aga siis pani julgeoleku teenistus külalised bussile ja saatis võistluskeskusest minema."
Retroüritus "Sada aastat esimesest orienteerumisvõistlusest Pirital" (22.05.2026).
Orienteerumine Rakveres olümpia auks (1964)
Rakvere Matkaklubi korraldatud orienteerumisvõistlus noortele 1964. aasta Tokyo olümpiamängude auks: võistkondade rivistus, start, kaardi lugemine, kontrollpunkti läbimine ja finiš.
AK filmikroonika · esmaeeter 11. oktoober 1964 · 1:40 · helita · Märksõnad: Rakvere, Rakvere Matkaklubi, noored, olümpiamängud
Orienteerumisvõistlus noortele (1981)
Võistlused avab korralduskomitee esimees, EKP Harju rajoonikomitee sekretär Tiiu Tali, tervituskõnega esineb Spordikomitee esimehe asetäitja Peeter Teesalu. Lipu heiskavad eelmise aasta parimad orienteerujad Tiina-Mai Pärnik ja Arvo Kivikas.
0.42+ võistlejad metsas kontrollpunkti otsimas. Finišis esimesena Alar Lass Aegviidu 8-klassilisest koolist.
AK filmikroonika · esmaeeter 17. mai 1981 · 2:00 · Märksõnad: Harju rajoon, Aegviidu, noored, koolinoored
Spordiprisma. Ilvesteade '83 (1983)
Spordiprisma lõik 1983. aasta Ilvesteatest.
AK filmikroonika · esmaeeter 19. juuli 1983 · 2:22 · Märksõnad: Ilvesteade, OK Ilves, Spordiprisma, mitmepäevavõistlus
Eesti orienteerumine (1983)
Lõik Eesti orienteerumisest 1983. aasta augustis.
AK filmikroonika · esmaeeter 7. august 1983 · 2:08 · Märksõnad: orienteerumine, suundorienteerumine
Suvejooks '84 (1984)
Kalevi Suvejooks 1984.
AK filmikroonika · esmaeeter 17. juuni 1984 · 2:21 · Märksõnad: Suvejooks, Kalev, Kalevi Suvejooks
Ilveste pidu – Ilvesteade Piusa ürgorus (1984)
Ligi veerandtunnine film 1984. aasta Ilvesteatest Piusa ürgorus.
11.37+ intervjuud: NSVL koondise kandidaat Leho Haldna, kohtunik Rein Välba, bioloogiadoktor Udo Margna, pianist Jurgis Karnavičius ja NSVL koondise treener Nikolai Vassiljev. Intervjuu annab ka Ilvesteate peakorraldaja Arvo Kivikas.
AK filmikroonika · esmaeeter 25. juuli 1984 · 15:03 · Märksõnad: Ilvesteade, OK Ilves, Piusa, Põlvamaa, Võrumaa
Spordiprisma. Orienteerumine (1986)
Videos on näha nr 3 Leho Haldna, nr 5 Sixten Sild, Urmas Kannumäe, nr 26 Ede Ümarik, nr 20 Meeli Kerem ja Marje Idavain. Intervjuu annab Mati Poom.
AK filmikroonika · esmaeeter 19. august 1986 · 3:36 · Märksõnad: Spordiprisma, orienteerumine
Eesti meistrivõistlused tavarajal ja teates (1996)
YouTube · Orienteerumisklubi Ilves · Märksõnad: EMV, Eesti meistrivõistlused, teatejooks, tavarada
Vana aja asjad. Rahvasport – orienteerumine Kloostrimetsas (1964–1965)
Saate „Vana aja asjad“ (2004) rahvaspordi osas on orienteerumise kaadrid minutitel 0.22–0.54: 1965. aastal jagatakse orienteerujatele kaardid ning 1964. aasta orienteerumisjooksul Kloostrimetsas seotakse seljale numbrid, antakse start ja orienteerujatele jookseb järele koer.
ERR · Vana aja asjad, 23. osa · esmaeeter 10. juuni 2004 · 13:04 · Märksõnad: Kloostrimets, Pirita, rahvasport
TON Valgejõel – peakaamera vaade (Getting lost in Estonia)
YouTube · Iain Cattermole · Märksõnad: Valgejõgi, headcam, peakaamera, TON
Orienteerumise MM 2008 – kokkuvõte (2008)
EOL videoarhiiv · Failinimi: woc08_mix0001 · Märksõnad: MM 2008, WOC 2008, maailmameistrivõistlused
ETV orienteerumislugu – sh 1991. aasta MM ja Sixten Sild
EOL videoarhiiv · ETV · 2012 · Intervjueerija: Lembitu Kuuse · Märksõnad: Sixten Sild, Lembitu Kuuse, MM 1991, maailmameistrivõistlused
Eesti meistrivõistlused Rõuges, 9.–10. august (2014)
EOL videoarhiiv · 2014 · Märksõnad: EMV, Eesti meistrivõistlused, Rõuge
Evely Kaasiku ja Liis Johanson – Eesti meistrid sprindis (2014)
EOL videoarhiiv · 2014 · Märksõnad: Evely Kaasiku, Liis Johanson, sprint, EMV, Eesti meistrivõistlused
ETV Sport: sprinditeade Rõuges (2014)
EOL videoarhiiv · ETV Sport · 2014 · Märksõnad: sprinditeade, Rõuge, EMV, Eesti meistrivõistlused
ETV Sport: sprint Rõuges (2014)
EOL videoarhiiv · ETV Sport · 2014 · Anu Säärits · Märksõnad: sprint, Rõuge, EMV, Eesti meistrivõistlused
ETV Sport: Jüriöö teatejooks Nelijärvel (2014)
EOL videoarhiiv · ETV Sport · 2014 · Intervjueerija: Lembitu Kuuse · Märksõnad: Jüriööjooks, Jüriöö teatejooks, Nelijärve
ETV Sport: EM Portugalis – Annika Rihma ja Timo Sild (2014)
EOL videoarhiiv · ETV Sport · 2014 · Intervjueerija: Lembitu Kuuse · Märksõnad: EM, Euroopa meistrivõistlused, Portugal, Annika Rihma, Timo Sild
ETV Sport: EM Portugalis, lühirada – Timo Sild (2014)
EOL videoarhiiv · ETV Sport · 2014 · Intervjueerija: Lembitu Kuuse · Märksõnad: EM, Euroopa meistrivõistlused, Portugal, lühirada, Timo Sild
ETV Sport: Suunto Games Kuural (2014)
EOL videoarhiiv · ETV Sport · 2014 · Anu Säärits · Märksõnad: Suunto Games, Kuura
ETV Sport: Maailma orienteerumispäev (2014)
EOL videoarhiiv · ETV Sport · 2014 · Intervjueerija: Lembitu Kuuse · Märksõnad: WOD, World Orienteering Day, maailma orienteerumispäev
MM 2017 teatevõistlus Vitipalus (2017)
EOL videoarhiiv · 2017 · Märksõnad: MM 2017, WOC 2017, teatejooks, Vitipalu, Tarmo Tiisler
Evely Kaasiku teel starti – MM lühiraja finaal Norras (2019)
EOL videoarhiiv · 2019 · Märksõnad: Evely Kaasiku, MM 2019, WOC 2019, Norra, lühirada
Eesti meistrivõistlused lühirajal ja MN21 teates Liival (2021)
EOL videoarhiiv · 2021 · Märksõnad: EMV, Eesti meistrivõistlused, lühirada, teatejooks, Liiva
